Oled hommikul aeda jalutanud ja avastanud, et su maasikad on nÀrida saanud ja salatipeenras valitseb öine bankett?
SĂŒĂŒdlane roomab aeglaselt, aga hĂ€vitab kiiresti â teod ja nĂ€lkjad. Hea uudis: sa ei pea nendega aeda jagama. VĂ€hemalt mitte kogu aeda.
Siin on sulle tĂ”husad nipid, kuidas tigudele ja nĂ€lkjatele aias STOP-mĂ€rk ette panna â ja teha seda loodus- ja aiakindlalt. đ±
Karptigu (kestaga): Aeglane ja vĂ€hem ohtlik, ent kui neid palju, vĂ”ib siiski tĂŒĂŒtuks muutuda.
Ibeeria teetigu (ilma kestata): See suur, limane tegelane sööb peaaegu kÔike. Just tema pÀrast aednikud ohkavad.
Puista peenarde ĂŒmber:
Kohvipaks â sisaldab kofeiini, mis on tigudele mĂŒrgine.
Puutuhk vĂ”i lupjamata munakoored â ebameeldivad roomamiseks.
NB! Töötab hÀsti kuivemal ajal. Vihmaga mÔju vÀheneb.
Kui oled vĂ€hegi kannatlik, siis Ă”htuhĂ€maruses vĂ”i peale vihma jalutades korja teod Ă€mbrisse (soovitatavalt kaanega) ja vii kompostist eemale. VĂ”i⊠noh, teed nendega, mis sĂŒda lubab.
Kaevake maasse madal anum (nt jogurtitops), valage pĂ”hja veidi Ă”lut â nĂ€lkjad tulevad pidutsema ja⊠ei lahku.
Vaheta sisu iga 2â3 pĂ€eva tagant.
Pane vasktraat peenrakasti ĂŒmber â teod ei taha sellest ĂŒle minna.
Sobib hÀsti tÔstetud peenarde vÔi pottide kaitseks.
Soosi tigude looduslikke kiskjaid:
Aias varjualune siilile vÔi kivilohk konnale.
Ăra kasuta tigude vastu keemiat, kui tahad linde ja putukaid hoida.
Ăra kasuta siniseid graanuleid (metaldehĂŒĂŒd) â need vĂ”ivad olla ohtlikud ka lastele, lemmikloomadele ja siilidele.
Ăra kasta aeda Ă”htul. MĂ€rg aed = pidu nĂ€lkjatele.
Ăra jĂ€ta lahtiseid laudu, kive vĂ”i kile alla peitu â see on nende lemmikhotell.
Ăksainus Ibeeria teetigu vĂ”ib aastas muneda kuni 400 muna. SellepĂ€rast on oluline tegutseda varakult kevadel â enne kui nad hakkavad massiliselt paljunema!
Â
Teod ja nÀlkjad vÀldivad taimi, mille lehed on karedad, karvased vÔi aromaatsed. Need ei meeldi neile ei tekstuuri ega lÔhna tÔttu.
đĄ Proovi istutada peenarde servadesse vĂ”i hajutatult jĂ€rgmisi taimi:
Salvei
Lavendel
NaistenÔges (Nepeta)
Harilik raudrohi (Achillea)
Karvane kassitapp (Stachys byzantina â ehk âjĂ€nesekĂ”rvâ)
Sidrunmeliss
Pune (oregano)
Need mitte ainult ei peleta nÀlkjaid, vaid nÀevad ka ilusad vÀlja ja meelitavad kasulikke putukaid!
âïž Korja Ă”htuti
âïž Paigalda Ă”llelĂ”ksud
âïž Kasuta kohvipaksu ja munakoori
âïž Vii aia lĂ€hedusse siilisĂ”bralik peidukoht
âïž Vesi aeda hommikul, mitte Ă”htul
Kui sul on aias juba âlimabandiididâ platsis, alusta kombineeritud rĂŒnnakuga.
Ja Ă€ra heida meelt â isegi kui nad aeglaselt liiguvad, saad neist kiiremini lahti, kui jĂ€rjekindel oled.
Â
Liik | Oht aiale | MĂ€rkused |
---|---|---|
Ibeeria teetigu | â ïž VĂ€ga kĂ”rge | Invasiivne, sööb kĂ”ike |
PÔÔsasnĂ€lkjas | â ïž KĂ”rge | VĂ€ike, aga massiline |
Mustpea-/Punane nĂ€lkjas | â ïž MÔÔdukas | Looduslikum, vĂ€hem kahju |
ViinamĂ€etigu, vööttigu, maateod | â VĂ€ike kuni null | Pigem kahjutud |
See veebileht kasutab kĂŒpsiseid. Kasutades veebilehte, nĂ”ustud kĂŒpsistega. TĂ€psem info!