Kui tahame, et meie taimed oleksid terved, rõõmsad ja annaksid ilusaid õisi või maitsvaid vilju, siis vajavad nad aeg-ajalt natuke lisatoitu – just nagu meiegi. Igal aastaajal on taimede vajadused veidi erinevad, nii et väetamine tasub ajastada vastavalt sellele, mida taim parasjagu vajab.

Kevadel – uue hoo algus

Pärast pikka ja sageli kurnavat talve vajavad taimed kevadel tugevat tõuget. Kevadine väetamine aitab neil ärgata, kasvatada uusi võrseid ja tugevaid juuri. Eriti vajavad nad lämmastikku, mis paneb lehed kiiremini kasvama ja muudab taimed erkroheliseks.

Kevad on justkui taimedele hommikusöök – kui nad saavad hea stardi, lähevad nad terve hooaja rõõmsalt edasi.

Suvel – kasvu ja viljade aeg

Suvel on taimed juba täies elujõus – nad kasvavad, õitsevad ja sageli ka kannavad vilju. Et neil oleks selleks piisavalt jaksu, tuleb neid aeg-ajalt turgutada. Suvel on hea kasutada tasakaalustatud väetist, kus on kõike – nii lämmastikku, fosforit kui kaaliumi.

Viljapuudele, marjapõõsastele ja lilledele võiks anda sellist väetist, mis aitab rohkem õisi ja vilju kasvatada, mitte ainult lehti.

Aga siin tasub meeles pidada – kõike mõõdukalt. Liigne väetamine võib taimedele hoopis kahju teha.

Sügisel – valmistume puhkuseks

Sügiseks hakkavad taimed tasapisi rahunema ja valmistuvad talveks. Nüüd pole enam vaja neid tagant tõugata, vaid hoopis aidata neil muutuda vastupidavamaks ja tugevamaks.

Sügisväetised sisaldavad vähem lämmastikku, aga rohkem kaaliumi ja fosforit – just neid aineid, mis tugevdavad juuri ja aitavad taimel edukalt talve üle elada.

See on nagu vitamiinikuur enne külmade saabumist.