Your browser (Internet Explorer 7 or lower) is out of date. It has known security flaws and may not display all features of this and other websites. Learn how to update your browser.

X

Navigate / search

Murud

Ilus muru on iga aia ehteks. Muru seob omavahel erinevad aiaosad, pakkudeks rahulikku fooni erinevatele pilkupüüdvatele puudele, põõsastele ja  kasvõi aiaskulptuuridele .           Nagu kogu aed, vajab ka muru pidevat hoolt, et  kaunis välja näha.

Muru rajamine algab aluspinnase ettevalmistamisega.   Sellele tuleb anda õiged kalded ja  vajadusel tõsta täitepinnasega ,  kust korjatakse välja  suuremad kivid ja muu praht.     Seejärel tuleb  aluspinnale peale vedada muru rajamiseks sobilik kasvumuld  (minimaalselt 10-15 cm), tasandada, rehitseda, rullida. Vajadusel lisada peale rullimist lohkudesse täiendavalt kasvumulda.  Enne muruseemne külvamist lisada ka külvieelne väetis. Muruseemnesegusid võib külvata varakevadest varasügiseni. Põuaperioodidel tuleb pinnas kastmise abil niiskena hoida seni, kuni muru on korralikult juurdunud. Peale seemnekülvi ei tohiks rullitud pinnase peal kõndida ja seda rehitseda, sest muruorase juured on väga õrnad. Esimese suve muru on vaja korralikult kasta vähemalt kord 2 nädala jooksul, põua ajal sagedamini.

Enne murutaimede ilmumist tärkavad mitmesugused ühe-ja kaheaastased umbrohud, mille seemneid leidub igas mullas. Umbrohud kasvavad kiiresti ja võivad juba mõne nädalaga olla 10-15 cm kõrgused. Sellised umbrohud on põldsinep, põldrõigas, hanemalts jms. Neid ei tohi noorest murust välja kiskuda, sest koos nendega tõmbate välja ja hävitate kümneid murutõusmeid. Sellised umbrohud kaovad murust niitmisega ja on inetud ainult külviaastal. Oluline on umbrohud niita enne kui nad seemet jõuavad külvata.

Muru tuleb esimest korda niita, kui see on kasvanud ca 8 cm kõrguseks. Niita tuleks regulaarselt, kuid korraga ei ole soovtav eemaldada rohkem, kui 1/3 muru kasvust.

Esimesel kasvuaastal ei niideta muru väga madalaks – taimed võiks jääda alguses   5-6cm, suve lõpul 4 cm kõrguseks. See võimaldab murutaimedel hästi võrsuda ja tekkib tugev juurestik. Sügisel tuleb viimast korda niita arvestusega, et taimed läheksid lume alla 5-8 cm kõrgustena. Rajatud muru tuleb niita koguriga niidukiga, et niidetud rohi ei jääks õrnale tärganud murule. Ka hilisemal niitmisel oleks hea niidetud muru kokku riisuda ja komposteerida. Murule jäetud niidetud rohi ummistab ajapikku murupinna, õhuvahetus aeglustub ning sammal koos umbrohtudega võib hakata võimust võtma.

Sageli kasutatakse murupindade rajamiseks siirdmuru. Siirdmuru on  külvimurust märksa kallim, kuid järskudel kallakutel, väiksematel haljasaladel, kalmistul on see mugav ja tihti ainuke viis kiiresti ilusat murupinda rajada. Siirdmuru paigaldamisel on ettevalmistustööd samad, mis külvimuru korralgi. Eelnevalt hoolikalt tasandatud, rullitud ja eelväetatud aluspinnasele paigaldatakse muruvaiba ribad, mis asetatakse tihedalt üksteise kõrvale. Ühenduskohtadesse panna aluspinna mulda, seejärel rullida muru kinni. Peale seda tuleb muru kasta. Siirdmuru tuleb kasta iga päev, seni kuni muru on juurdunud (ca 2-3 nädalat).

Edasine hooldus:

  • Väetamine: kompostiga või aianduskauplustes müügil olevate muruväetistega (kogused on kirjas pakenditel )
  • Kevadine muru riisumine ja vajadusel juurdekülv
  • Tiheda mätta tekkimisel ja sammaldumisel – aeraatori või rehaga õhutamine
  • Umbrohutõrje: võilille, teelehe, ohaka väljajuurimine
  • Kuival ajal kastmine

 

Suure aia äärealadele, kehva mullaga või raskesti niidetavasse kohta võib rajada lillemuru. Saadaval on valmis seemnesegud. Samuti kasutatakse parkides ja suurte aedades niidumuru, mis sisaldab aeglase kasvuga kõrrelisi. Nii lille- kui niidumuru rajamine vajab suurt pühendumust ja selle valmimine võtab aega rohkem kui aasta.

Täisvarju piirkonda pole mõtet muru külvata. Seal võib kasutada erinevaid pinnakattetaimi, või kujundada erineva kõrgusega varjutaluvatest taimedest istutusalad.