Kiviktaimla on kaunis ja pilkupüüdev istutusala, mille rajamine nõuab ootamatult palju tööd ja oskusi.
Esimesed kiviktaimlad ehk mägiaiad rajati Inglismaal, Eestisse jõudsid nad 1920 lõpus. Neist uhkeim ja väidetavalt oma aja Euroopa suurim rajati Oru presidendilossi nõlvadele, mille tarvis osteti Saksamaalt sadu nimetusi alpitaimi.
Koduaia kiviktaimla rajamiseks on ideaalne koht lõunasse avanev nõlvak, selle puudumisel võib soovitud kujuga kõrgendiku ise kokku kuhjata.
Oluline oleks silmas pidada
– asukoht peaks olema päikesele avatud ja suurtest puudest eemal
– paekive ja põllukive ei kasutata läbisegi. Eelistatakse võimalikult suuri kive, mis on poolenisti mattunud maasse – nii jääb loomulikum mulje
– hea tulemuse ja edaspidise mõistliku hoolduse nimel tuleb muld väga hoolikalt umbrohujuurtest puhastada. Mulla võiks võrdsetes osades kokku segada aiamullast, kompostist ja jämedast liivast.
– Savika pinnase puhul tuleks rajada killustikust drenaazikiht, mis eraldatakse mullast filterkangaga
– Kiviktaimlasse sobivad kääbuspuud ja-põõsad, padjandtaimed, tihedat katet moodustavad vaiptaimed, alpiaia püsikud, mägisibulad, madalad sibullilled. Taimi võiks istutada suuremate värviliste laikudena – nii jääb tulemus efektsem. Pidage meeles , et paekivide vahel kasvavad lubjalembesed taimed ja graniitkivide vahel hapulembesed taimed
– Lõpuks katke taimede ümbrus killustiku multśiga – nii jääb kenam, muld püsib niiskem ja rohimistööd on vähem
