🐌 Tigude terror! Kuidas aias nĂ€lkjatest ja tigudest lahti saada – pĂ€riselt ka?

Oled hommikul aeda jalutanud ja avastanud, et su maasikad on nÀrida saanud ja salatipeenras valitseb öine bankett?

SĂŒĂŒdlane roomab aeglaselt, aga hĂ€vitab kiiresti – teod ja nĂ€lkjad. Hea uudis: sa ei pea nendega aeda jagama. VĂ€hemalt mitte kogu aeda.

Siin on sulle tĂ”husad nipid, kuidas tigudele ja nĂ€lkjatele aias STOP-mĂ€rk ette panna – ja teha seda loodus- ja aiakindlalt. đŸŒ±


1. đŸ•”ïž Tunne oma vaenlast

  • Karptigu (kestaga): Aeglane ja vĂ€hem ohtlik, ent kui neid palju, vĂ”ib siiski tĂŒĂŒtuks muutuda.

  • Ibeeria teetigu (ilma kestata): See suur, limane tegelane sööb peaaegu kĂ”ike. Just tema pĂ€rast aednikud ohkavad.


2. 🌿 5 looduslikku nippi, mis tĂ”esti töötavad

🧂 1. Kohvipaks, tuhka vĂ”i munakoored – „limajale“ vastik!

Puista peenarde ĂŒmber:

  • Kohvipaks – sisaldab kofeiini, mis on tigudele mĂŒrgine.

  • Puutuhk vĂ”i lupjamata munakoored – ebameeldivad roomamiseks.

NB! Töötab hÀsti kuivemal ajal. Vihmaga mÔju vÀheneb.

🐚 2. Õhtune jaht – korja kĂ€sitsi

Kui oled vĂ€hegi kannatlik, siis Ă”htuhĂ€maruses vĂ”i peale vihma jalutades korja teod Ă€mbrisse (soovitatavalt kaanega) ja vii kompostist eemale. VĂ”i
 noh, teed nendega, mis sĂŒda lubab.

đŸș 3. ÕllelĂ”ks – klassika!

Kaevake maasse madal anum (nt jogurtitops), valage pĂ”hja veidi Ă”lut – nĂ€lkjad tulevad pidutsema ja
 ei lahku.

Vaheta sisu iga 2–3 pĂ€eva tagant.

🧮 4. Vasepael vĂ”i -traat – loomulik barjÀÀr

Pane vasktraat peenrakasti ĂŒmber – teod ei taha sellest ĂŒle minna.

Sobib hÀsti tÔstetud peenarde vÔi pottide kaitseks.

🐞 5. Looduslikud vaenlased: siil, lind, konn

Soosi tigude looduslikke kiskjaid:

  • Aias varjualune siilile vĂ”i kivilohk konnale.

  • Ära kasuta tigude vastu keemiat, kui tahad linde ja putukaid hoida.


3. đŸš« Mida pigem mitte teha

  • Ära kasuta siniseid graanuleid (metaldehĂŒĂŒd) – need vĂ”ivad olla ohtlikud ka lastele, lemmikloomadele ja siilidele.

  • Ära kasta aeda Ă”htul. MĂ€rg aed = pidu nĂ€lkjatele.

  • Ära jĂ€ta lahtiseid laudu, kive vĂ”i kile alla peitu – see on nende lemmikhotell.


🧠 Kas teadsid?

Üksainus Ibeeria teetigu vĂ”ib aastas muneda kuni 400 muna. SellepĂ€rast on oluline tegutseda varakult kevadel – enne kui nad hakkavad massiliselt paljunema!

 

🌿 Boonusnipp: istuta “karvased” taimed – teod ei salli neid!

Teod ja nÀlkjad vÀldivad taimi, mille lehed on karedad, karvased vÔi aromaatsed. Need ei meeldi neile ei tekstuuri ega lÔhna tÔttu.

💡 Proovi istutada peenarde servadesse vĂ”i hajutatult jĂ€rgmisi taimi:

  • Salvei

  • Lavendel

  • NaistenĂ”ges (Nepeta)

  • Harilik raudrohi (Achillea)

  • Karvane kassitapp (Stachys byzantina – ehk „jĂ€nesekĂ”rv“)

  • Sidrunmeliss

  • Pune (oregano)

Need mitte ainult ei peleta nÀlkjaid, vaid nÀevad ka ilusad vÀlja ja meelitavad kasulikke putukaid!


✅ KokkuvĂ”te: Tigude tĂ”rje check-list

☑ Korja Ă”htuti
☑ Paigalda Ă”llelĂ”ksud
☑ Kasuta kohvipaksu ja munakoori
☑ Vii aia lĂ€hedusse siilisĂ”bralik peidukoht
☑ Vesi aeda hommikul, mitte Ă”htul


Kui sul on aias juba „limabandiidid“ platsis, alusta kombineeritud rĂŒnnakuga.

Ja Ă€ra heida meelt – isegi kui nad aeglaselt liiguvad, saad neist kiiremini lahti, kui jĂ€rjekindel oled.

 

🎯 KokkuvĂ”te: Millised liigid on ohtlikud aias?

LiikOht aialeMĂ€rkused
Ibeeria teetigu⚠ VĂ€ga kĂ”rgeInvasiivne, sööb kĂ”ike
PÔÔsasnĂ€lkjas⚠ KĂ”rgeVĂ€ike, aga massiline
Mustpea-/Punane nĂ€lkjas⚠ MÔÔdukasLooduslikum, vĂ€hem kahju
ViinamĂ€etigu, vööttigu, maateod✅ VĂ€ike kuni nullPigem kahjutud